6. Väike Anette

ANETTE KIVJA, neiupõlvenimega RAGGAS (1895-1994)
Sellel pildil on Nete 91 aastane.

Minu emaema sündis 15. veebruaril 1895.a. „Schwarzenhofis“ . Nii on kirjas Lääne-Virumaa perekonnaarhiivis Avanduse VV poolt välja antud Anette ema Liisa Raggase registrilehel, kus Anette on Liisa teise lapsena üles tähendatud. See paks tark raamat lebab Lääne-Viru maavalitsuse keldris arhiiviriiulil ja mul õnnestus saada sellest väljavõttest koopia.

Samas raamatus, Anette Raggase Avanduse VV poolt välja antud registrilehel, on sünnikuupäevaks 15 märts 1895 ja sünnikohaks Vardi. Sellepärast rääkiski vanaema, et keegi kirjaoskamatu oli tema passi ära solkinud ja sinna vale sünnikuupäeva kirjutanud.

Vanaema ise oma sünnikohta ei teadnud. Polnud üle-eelmise sajandi lõpul peale kirikuraamatute mingeid muid arvestatavaid registreid ja kes neid mõisamoonaka lapsi ikka luges. Ilmselt oli kunagi välja antud mingi ristimistäht, aga lakkamatute elukohtade vahetustega ei olnud sellist paberit vanaema asjade seas. Niipalju Nete teadis, et ta ristiti Põlva kirikus.

Eelmisel kevadel, kui internetti ilmus elektrooniline kirikuraamatute andmebaas, alustasin Põlva kirikukirjadest. Teades sünnikuupäeva polnud see keeruline.

Põlva koguduse sündinute nimekiri annab teada, et Anette sündis februar, dritten abens (kolmanda veebruari õhtul) ja ristiti 19-ndal veebruaril 1895, sünnikoht Schwartzenhof frh.Warbus.

Isa Hofarbeiter (mõisasulane, moonakas) Johann Raggas, ema Lisa luteri usku.

Ristivanemad frau Pauline Mõttus, madm. An Tint, schreiber (kirjutaja) Jaan Mõttus. Ristitud kodus õpetaja Praggi poolt.

Kuna Anette isa Johann Raggas oli mõisa eestöötegija, siis vahetas perekond Lõuna-Eestis elukohti peaaegu igal aastal jüripäeval, mida on ilmekalt näha laste sünnikohtade järgi. Eestöötegija oli sama, mis praegusel ajal töödejuhataja-brigadir.

Nete isa Johann sündis Varbusel, ema Liisa Pragis. Noored abiellusid 1891.a. Põlva kirikus, peigmees oli 28 aastane ja pruut 24 aastane. Nende esiklaps August sündis 1892.a. Vana Koiolas, Anette Schwartzenhofis, Johannes ja Oskar Mooste vallas, Ernst ja Kristjan Ahja vallas, Karl sündis 1907 Luunja vallas ja tütar Leida Virumaal Koonus 1910.

Nii olid ka nemad „veerevad kivid“, kes otsisid paremat peremeest ja elupaika.

Anette oli pere teine laps ja pärast teda sündis veel kuus last. Tütar Anette sünni ajal oli ema Liisa 28 aastane ja isa Johann 30 aastane. Oma lapsepõlvest olid Netel meeles sellised kohanimed nagu Kauksi küla, Rasina, Mooste mõis, Luunja ja Tartu külje all Jaama mõis. Oma ema jutu järgi olevat teda ristitud kolme aastaselt Põlva kirikus. Selle järgi võib oletada, et siis sündis neljas laps Oskar ja õde oli kirikus ristsetel. Valdavalt ristiti sel ajal lapsed kohe, vaesema rahava lapsed kodus kooliõpetaja poolt, sest laste suremus oli suur ja kiriku reeglid ranged. Veel mäletas vanaema, et nad elasid looduskaunis kohas jõe ääres, kus pesti pesu.Võib olla töötas isa Mooste müisas ja elukohaks oli kauksi küla, mis asub Põlva maakonnas Mooste vallas Põlva Mooste maantee ääres.
Ahja on mõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Siis, kui elati Ahja vallas oli Anette 7-9 aastane ja mäletas Võnnu kirikut. Veel rääkis Nete Rasinast, mis on samuti mõis Võnnu kihelkonnas.

Kuna lapsed sündisid peresse järjest, pidi vanem õde nooremaid kantseldama. Korralikku kooliharidust tütar ei saanud, tal puudus külakooli tunnistus, Anette mäletas ainult, et koolis käis ta kaks talve Tartu lähedal, vist Luunjas. Vaadates vendade sünnikohti, siis 1904 a. oli Raggaste elukohaks Ahja vald, aga 1907.a. Luunja vald. Sellest võib järeldada, millal pere lahkus Võrumaalt Tartumaale, sest Luunja ja Jaama mõisad on Tartu- Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Veel mäletas Nete, et ühe korra elus, lapsena, on ta ka oma isapoolset vanaema Ann Raggast näinud. Emapoolsed vanavanemad olevat Liisa abiellumise ja laste sündimise ajaks surnud, mis võib ka võimalik olla, sest olid ligi kuuekümne aastased. Võib olla sellepärast nõustuski Liisa Virumaale kolima, et tal ei olnud enam Võrumaaga sidet ja kohustust vanemate eest hoolt kanda. Vallaslaps Johanni ema Ann oli mehele läinud ja palju lapsi sünnitanud, kes olid tema uus pere ja hooldajad.