Ainuke teadaolev foto Varbuse mõisa tagasihoidlikudt häärberist. Pildistamise aeg teadmata.(koopia Maanteemuuseumist)Seesama, nn. paruni sohipoeg, sündis 12.detsembril (vana kalendri järgi) 1863 aastal. Kanepi Kirikukirjade järgi oli ta oma ema Anni vallaslaps. Anni isa oli juba kümmekond aastat surnud, ema elas. Lisaks oli tal veel kaks venda ja õde. Anni abieluvälisel (unehelich) pojal olid lihtsad ristivanemad, mõisa kingsepp, sulane ja talunaine. Sünnikohaks märgitud Warbus, kuigi pere oli veel hingeloendi järgi Sõrestel ja lahkus alles järgmisel aastal Wanakülla. Nagu eelnevalt märkisin oli Ann olnud perepärimuse kohaselt mõisas paruni pojale ammeks. Nii et ikkagi ei tea ma kas tegemist oli Sõreste või Warbuse mõisaga. Kuna Ann läks mehele, kui poeg kolme aastane, kasvas Johann ilmselt kasuisa ja paljude vendade- õdedega, sest Annil oli vähemalt 10 last. Elukohaks ikka Warbuse.
Johann võttis endale naiseks Lisa Tindi ja abielu pandi kirja Põlva kirikus 1891 aastal. Lisa oli pärit Alexandershofist (Pragi mõis, Laheda vallas)
Esimene laps August sündis märtsis 1892 vana Koiolas Põlva kirikukirjade järgi.
Teine laps, Tütar Anette (vanaema Nete) sündis 1895. Sünnikoht Schwartzenhof. (Ilmselt Vardi).
Edasi juhtus nii nagu mõisamoonakatel ikka. Koliti uue lapse sündides uude kohta, mida näitavad laste sünnid Põlva kirikuraamatus:
3. Johannes - Voldemar 1896 - Mooste
4. Oskar - Eduard 1898 Mooste
5. Ernst - Albert 1902 Ahja
6. Kristjan 1904 - Ahja
7. Karl 1907 -Luunja
Vanaema Nete mäletas lapsepõlves Põlva kirikut ja Kauksi küla, mis on Mooste ligidal.
Lõpuks viis tee rändajad Jaama mõisa Tartus ja sealt juba 1910 aastal Virumaale Koonu mõisa. Seal sündis kaheksas ja viimane laps tütar Leida Elfriide.
Liisa oli siis 43 aastane. Elati mõisa teenijatemajas. August ja Anette läksid Väike - Maarjasse leeri ja järgmised lapsed ka. Koonu mõisamajast pole praeguseks pea midagi säilinud, see oli pikk puust ühekordne hoone, kus nõukogude ajal elasid kolhoosi töölised ja vanad inimesed.
vanem poeg August (mustas) Saksamaal sõjavangis (u. 1918)Kaks järgmist poega, Johannes ja Oskar olevat läinud punaseks, tahtsid mõisa maha põletada ja põgenesid lõpuks Venemaale.
Pärast 1929 saadud fotosid pole keegi nende saatusest midagi kuulnud.
Aga eestöötegija Johann ei saanud ikka veel rahu ja pidi millegi pärast ikka veel elukohta vahetama.
Võib olla oli põhjuseks see, et Arhiivi sissekande järgi viibis Raggas Juhan Anna poeg Tallinna Lasnamäe vanglas 18.10.1920 - 14.01.1921. Niikaua, kuni pole arhiivist toimikut kätte saanud jääb oletada, et tegemist võis olla poegade Venemaale pagemisega.
Nii sai Johanni-Liisa viimaseks koduks 1920-st aastast Pudivere mõisa küljest väikene kohakene Sootiigil.
Sõjavangist pääsenud vanem poeg August valis elukohaks samuti Pudivere, kuhu ta sai väikese talu. Augustil ja Idal sündis tütar Aksa (1933), kes lõpetas Simuna 7 - kl. kooli ja suundus edasi õppima Tallinna Pedagoogilisse Seminari.
Poeg Ernst läks Vaivarasse juustumeistriks, Kristjan Tallinnasse.
Karl ja Leida olid kõige nooremad, nemad läksid Pudiveresse kooli. Karl ehitas maja, võttis naise, sündisid pojad, kes käisid samuti Simuna koolis.
Leida aga lahkus peale Pudivere 6 - klassilise kooli lõppu Tallinnasse iseseisva elu peale.
1935 aastal maikuu kuuenendal päeval katkes Johann Raggase Anne p. elutee.
Elukoht Sootiigi küla Avanduse vald
Vanus 71 aastat, neli kuud, 24 päeva
surma põhjus: jooksva haigus
perekonnaseis: abielus
maetakse Simunas 12.mail 1935
Simuna kiriku juures 6 mail 1935. Lesk Liisa, tütred Anette ja Leida, pojad August, Ernst, Kristjan, Karl, Anette poeg Otto.Surmatunnistusele on teadaandjana alla kirjutanud poeg Karl Raggas.
Lesk Liisa jääb alguses oma majja. Vanaduses läheb ta poeg Augusti juurde. Liisa sureb 1.oktoobril 1948 Pudiveres. Matustest pilte pole.
Augusti tütar Aksa ja Anette tütar Ellen (minu ema) 2006 aasta jaanipäeval vanaisa- vanaema haual Simunas.
No comments:
Post a Comment