Viimane Liisa ja Johanni kaheksast lapsest, Anette ainus õde Leida, sündis 1910.a. Virumaal Koonu mõisas. Siis oli Nete 15 aastane. eestöötegija pere elukohta ma ei tea, kuid vanaema jutu järgi olid olud kitsad ja kümnekesi magati ühes toas. Lähim kirik Koonule oli Väike Maarja ja nii on Nete leeritatud Väike Maarja kirikus. Leer toimus 1913.a. 11 märtsist - 7 aprillini. Väike-Maarja Koguduse Leerilaste nimistu 1910-1922 järgi. Vanaema on nimekirjas 40-s ja kirjas järgmiselt:
Anette Ragas isa Juhan eluk. Kono sünnikoht Schwartzenhof 1895 3/2
Pole veel täpselt aru saanud, mille eest on hinded, aga järjekorras selliselt
4, 4, 2, 4 ½.
Sündmusest on säilinud suur leeripilt leerilastega, kus on ainult tüdrukud, õpetaja ja veel kaks meesterahvast. Kihelkond oli suur, tütarlapsi on pildil 53. Aga olid ka leerivennad, sest on säilinud foto Aleksander Kaasikust pühendusega „leeriõele“.
Nete oli mõisas põllutööline nii nagu ta isagi. Oma Koonu mälestustes rääkis vanaema heast sõbrannast Idast, kes on ka tema salmikusse palju laule kirjutanud. Üks tore mälestus oli sõbrannadega jalgsi Rakveresse minek umbes 20 km. Hommikul varavalges asuti teele ja õhtul koju tagasi. Ilmselt on sel käigul tehtud ateljeefoto Netest umbes 20 aastaselt, kahjuks fotol pole kuupäeva.
Konos, nii kirjutati kohanime tookord, oli Netel kavaler, kes imeilusasti kannelt mängis ja Nete sai kandlel basse tõmmata. Salmikus on 1919.a. mitu sissekannet teinud „truu unustamatu Kaarel“. Ju ongi tema see salapärane pillimees, kes sõtta jäi.
Umbes 1920 aasta paiku kolis pere Simuna kihelkonda Pudivere mõisa. Salmiku edasised kirjutised on pliiatsiga ja halvemini loetavad, peamiselt 1923.a. Mingeid lorilaule ja tekste on kirjutanud keegi Järlakas Kundast, eesnimi pole loetav. Osa sissekandeid on tehtud Sootiigil so. väike küla Pudivere mõisast Määri poole. Seal suri 1935.a. Nete isa. Võib arvata, et Liisa ja Johan ostsid selle Sootiigi kohakese Eesti EW ajal mõisa küljest. Lastest vanim, August oli saksa sõjavangis ja pärast Vabadussõda ostis Pudiverre talukoha. Kaks järgmist, Johannes ja Oskar põgenesid Koonust 1917 aastal Venemaale. Teised lapsed tulid vanematega Pudiverre kaasa, noorimad Karl ja Leida käisid seal koolis.
Mõisahäärberi keldrikorrusel elas Anette tulevase abikaasa Rudolfi ema Leno Kivja, kelle mees Karel suri 1919.a. Poeg Rudolf oli sel ajal sõjas. Kuna Nete noorusaeg jäi sõjaaega (1914-1920) valitses ilmselt suur meeste põud. Sellepärast abiellus ta alles 29 aastaselt st. pärast sõja lõppu. Niikaua pidi ta koos õe ja vendadega vanematega koos elama.
1 comment:
Neid lorilaule salmikus on arvatavasti kirjutanud Paul Järlakas. Minu vanaisa ema poolt oli Paul Järlakas. Maei tea kust tema tuli, aga ma tean et vanaema pere (Joa) tuli Kundast, kus ma lapsena palju käinud olen. Vanaema ja vanaisa läksid pärasd sõda lahku, ja seele tõttu ma vanaisa Paulist palju midagi ei tea.
Post a Comment