Raske on kirjutada inimestest, keda pole keegi elus olevatest sugulastest näinud. Nii jäävad ainult kirikukirjad ja mõned suust suhu levinud legendid.
Kui leidsin Ann Raggase sünni Kanepi kirikukirjadest 1842 aastal sain teada, et tema isa nimi oli Adam ja ema An. Perekonnanime Raggas oli Kanepis pandud Anni vanaisa Sikka Jaccobile ja tema ainukesele elusolevale kaheksa aastasele lapsele Adamile.
Ann sündis Adami seitsmenda lapsena ja sünnikohaks on märgitud Serrist ehk Sõreste. Sõreste oli nii vald kui rüütlimõis Kanepi kihelkonnas. Anni ristivanemateks olid teenija Ann Toom, Frau Cain Julie von Tiesenhausen ja bauer (talumees) Märt Hain. Julie Tiesenhauseni nimeline preili on kirikukirjades saksa pihtkonnas Hans von Tiesenhauseni ja paroness Helene tütar. Juba pere teise lapse, poeg Hansu ristiisaks oli Hans Tiesenhausen ja ristiemaks Julianna baronne von Mangten. Ka teistel lastel oli ristivanemate seas saksu. See annab oletada, et kuigi Adami nime ees oli märkus bauer (talumees) võis tema naine töötada mõisas mingi ameti peal. Ilmselt oli see mõis Sõreste.
Anni sündimise ajal oli isa Adam 42 ja ema An 39 aastane. Anni ema perest ei ole midagi teada. Adam kasvas kasuperes ja tema kasuisa – ema olid selleks ajaks surnud. Ka Adami ema ja isa Jakob olid surnud. Nii ei olnud Annil isapoolseid vanavanemaid. Peres elasid sel ajal poeg Peeter 15, kes hiljem võeti nekrutiks, Hans 13, Jaan 10, Jagob 5, Liso 3. Vahepealsed lapsed (kaksikud) olid surnud. Pärast sündis veel Mari, kes aastaselt suri.
Anni vendadest-õdedest niipalju, et
Peter (1827) võeti nekrutiks ja tema jäljed kaovad.
Hans (1829) abiellus ja tema suguvõsast tuleb hiljem juttu
Jaan (1831) abiellus, kuid jäi lastetuks
Hindrik, Jaccob ja Marri surid noorena
Liso (1839) saatus teadmata
Pereisa Adam (1800- 1854) suri 54 aastaselt jättes maha 51 aastase lese ja viis last, kellest Ann oli kõige noorem, 12 aastane.
Üks perepärimus kaugete, foto järgi leitud sugulaste suu läbi räägib, et Ann sündis Sõreste vallas Puskarus Sepa talus. Sellel võib olla mingi alus, sest Annist järgmise lapse, Marri sünnikohaks kirikuraamatus on märgitud Puskaru. Puskaru ja Sõreste külad paiknevad kõrvuti.
1859 aastal käis Ann Kanepis leeris. Legend räägib, et Ann oli olnud noorena mõisas toatüdrukuks või toateenijaks, igatahes mingi peenema ameti peal. Keeruliseks läheb lugu nüüd, kus 21 aastane Ann sünnitab 1863 aastal, 12 detsembri õhtul poisslapse, kelle ristinimeks saab Johann Raggas. Laps on unehelich (abieluväline) ja sünnikohaks on märgitud Warbus. Ristivanemateks on mõisa sulane Juhan Raud, kingsepp Mihkel Hõrrak ja talunaine An Awwald. Nii et mitte ühtegi sugulast ega ka saksa.
Jääb ainult Johanni kinnitus, et ema oli talle rääkinud, et ta olla paruni poeg. Kuid kusagilt ei selgu, et Anni töökohaks oli enne Sõreste mõis, nagu räägib sugulane.
Kuna Johanni sünnikohaks on märgitud Warbuse tuleks selle järgi oletada, et tegemist oleks ikka olnud Warbuse mõisaga.
Kanepi perekirjad räägivad, et 1864 aasta suvel lahkusis kõik Raggased Sõrestest. Warbusele läksid vend Hansu pere, õde Liso ja Ann koos lapsega. Ainult lese kohta on märgitud, et ta lahkus Toolamaale Räpinas. Rohkem ei tea temast enam midagi.
Perepärimus räägib, et mõisaproua oli Anni väga hoidnud ja võtnud ta oma lapsele ammeks. See pidi siis olema vahetult pärast Johanni sündimist, kui noorel emal oli oma laps imetada. Mõisahärra oli ise Anni järel käinud, sest Ann ei tahtnud minna. Äkki on siin mingi konks peidus. Ann oli siis noorhärrat imetanud ja oma poeg oli pidanud lehmapiimaga leppima. Ann oli olnud väga ilus inimene, sale ja sirget kasvu.
Ann jäi uuesti vallalisena lapseootele 1866.a.sügisel kui esimene laps polnud veel kolme aastane.
Seekord lõppes asi abieluga ja 1867.a. 30 aprillil abiellusid Ann Raggas Adami tütar, sündinud Serris elukoht Wannakülla ja Jaan Palloson Jakob Pallosoni poeg Warbuselt. Mõlemad vallalised. Mahakuulutamine 16, 23, 30 aprillil 1867.a. Põlva kirikus, mõlemad vallalised, pruut 24, peig 27. Nii et ka see oli hädaabielu, sest mahakuulutamise ajal oli pruut juba seitse kuud lapseootel.
Nii muutuski Anni perekonnanimi Raggasest Pallosoniks (Palosoniks) ja ta sünnitas kokku 11 last. Need Palosonid, kellest suguvõsa vanemad liikmed mingil moel suhtlesid omavahel ja keda minu ema ei osanud kuhugi paigutada olid vanaema isa poolõed-poolvennad ja nende järeltulijad. Lõpuks sain ma selle teada, kirja pandud ja olen tulemusega väga rahul.
Raggase nime jäi kandma Anni vallaspoeg Johann, Anni venna Hansu kolm last (Jaan, Leena, Miina) ja õde Liisu.
Kuna tüdrukud läksid mehele, siis oli väga raske nende jälgi ajada.
Appi tuli SUUR JUHUS
Kuna võrumaa sugupuude uurijad on väga aktiivsed on neil oma koduleht, kuhu saab sisestada otsitavad perenimed. Käisin nende kokkutulemistel Tallinnas ja andsin teada, et otsin Raggaseid. Varsti tuligi vastus Põlvast ja Anni venna liin hakkas kuju võtma. Jälle oli leitud kadunud sugulane kelle olemasolust ma polnud teadlik. Internetiajastu on ikka suurepärane. Nüüd jääb üle veel lõpuks kokku saada ja siis on asi ainult vormistamises.
Aga Anni legend jääb mind saatma kogu elu. Mitte, et ma sooviksin, et tema vallaslaps oleks olnud paruni sohipoeg, vaid mulle meeldib tunda temaga mingit erilist hingesugulust. Kui loen selleaegset ilukirjandust püüan Anni sinna skeemi sobitatada. Nii pakkusin mina tema nimekujuks Ann -Anni, mitte Ann - Anna.
Anni elu lõppes kurvalt. Ta oli juba 40-selt olnud poolpime ja veetis oma vanaduspäevad pimedana Warbuse vaestemajas. Perekonna mustrid läksid edasi ja üks Anni tütardest sai samuti vallaslapse.
(Foto on originaalist üle pildistatud)
Neli põlve
1935 aastal Warbusel. Ann Paloson (Raggas) 1842-1936, tema tütar (üheksas laps) Leena Paloson (1879- 1939), Leena tütar Juuli-Aureelie (1905-1990), tema tütar Silvia (paari aastane.
Ann suri 93 aasta ja üheksa kuu vanuselt ja on maetud Põlva kalmistule. Miks siis kaotas Johanni pere kontakti oma emaga, poolõdede ja vendadega? Põhjus oli lihtsamast lihtsam. Pärast abiellumist ja laste sündi hakkas mõisamoonakas Johann liikuma Lõuna Eestist Tartu poole ja sealt omakorda Virumaale, kuhu ta jõudis 1910 aaastaks. Poolõed - poolvennad aga jäid kõik Põlva - Tartu kanti. Nete, kes oli kolimise ajal 13 aastane mäletas, et oli oma vanaema üks kord lapsena näinud.
No comments:
Post a Comment